ARTISTID

PRESSITEADE 07.10.2019

Hard Rock Laager 2020 kuulutas välja esimese peaesineja

3.- 4. juulil juba 19. korda toimuv Hard Rock Laager kuulutas välja esimese peaesineja, milleks on Rootsi meloodilise death-metali legend, kahekordne Grammy nominent DARK TRANQUILLITY.

Üks Göteborgi death-metali loojatest ning alustaladest Dark Tranquillity on tegutsenud uskumatud 30 aastat ja andnud selle aja jooksul välja üksteist stuudioplaati, tuuritanud kogu maailmas ning jõudnud kolmel korral ka Eestisse. Nende live-d pakatavad energiast ja siirusest ning seni viimane, 2016. aastal välja antud “Atoma”, sai kriitikutelt kiita just tänu oskusele siduda algusaegade saund ja looming tänase küpsusega.

“Olin 1989. aastal bändi luues 15-aastane,” meenutab laulja ning toonane kitarrist Mikael Stanne. “Pühendasin end varakult muusikale ja olen bändi teinud kogu oma elu, nii et tegu on millegi sügavamaga kui lihtsalt hobi või elustiiliga. Dark Tranquillity on mänginud meie otsustes ja valikutes parimal moel pearolli ning ma ei sooviks ka tagantjärele selles osas midagi muuta.”

Fännide rõõmuks on Dark Tranquillity uut, järjekorras kaheteistkümnendat stuudioalbumit, oodata veel enne järgmist suve, mil nad astuvad Vana-Vigalas Hard Rock Laagri pealavale.

Ei tasu ka unustada, et juba sel laupäeval, 12. oktoobril leiavad endale omaniku ka 300 ihaldatud fännipiletit, millega kaasneb ka tasuta festivalisärk. Selleks tuleb hommikul kell 10 kohal olla Tallinnas klubis Tapper ning Pärnus kaupluses Muusik. Tartu Muusik alustab müüki kell 11. Tavapiletid on juba saadaval Piletilevis.

Vaata Dark Tranquillity videot loole “Forward Momentum” siit:
https://www.youtube.com/watch?v=suhuQlYZwtE



PRESSITEADE 04.11.2019

Vähesed metal-muusikud pälvivad elu jooksul sellist tunnustust kui IHSAHN, kes saavutas tuntuse kui Norra black metal bändi Emperor vokalist, kitarrist ja lugude autor.

Juba varases nooruses klaveri- ja kitarrimänguga alustanud Ihsahn ühendab oskuslikult metali, klassikalise muusika, industriaali ja proge ning Emperori viimaseks jäänud plaat „Prometheus: The Discipline of Fire and Demise“ on kui monument virtuoossele pillimängule ja loomingulisele perfektsusele.

Emperori aktiivse tegutsemise lõppedes pühendus Ihsahn bändile Peccatum, mis andis välja kolm stuudioplaati ning 2006. aasta aprillis ilmus Ihsahni esimene sooloalbum. Nüüdseks on sooloprojektist saanud põhibänd ja plaate väljas lausa seitse; neist viimane, Àmr, ilmus 2018. aasta mais. Ihsahni kõlapilt kannab selgeid vihjeid black metali juurtele, mis on harukordse sundimatusega läbi põimitud art rocki, avant-garde jazzi, dark ambienti ja eksperimentaalse elektroonilise muusikaga.

Veel enne Hard Rock Laagrit ilmuva uue kauamängiva kohta räägib Ihsahn järgmist: “Minu praegune looming saab peamised toonid black metali esteetikast. Ühendan traditsioonilised motiivid norrakeelsete tekstidega ning süvenen enda muusikalise tausta põhielementidesse. Just need uued lood moodustavad eelseisvate esinemiste kontseptuaalse tuumiku.“ Vana-Vigalas astub Ihsahn pealavale reedel, 3. juulil.



PESTILENCE toob Vana-Vigalasse algupärast death metalit

2020. aasta suvel Vana-Vigalas aset leidva festivali Hard Rock Laager pealavale astub Hollandist pärit Pestilence, üks tehnilise death metali alustaladest. Aastal 1986 loodud ning algselt thrash metal bändina alustanud ning maineka firma Roadrunneriga plaadilepingu sõlminud Pestilence liikus kiirelt death metali suunas. Nüüdseks Asphyxi ninamehena tuntud Martin von Druneni vokaalipartiid muutusid meloodilisemast sügavamaks ja nende teine stuudioplaat “Consuming Impulse” tõi neile rahvusvahelise tuntuse just death metal bändina. Peale von Druneni lahkumist vokalistikohustused üle võtnud kitarrist Patrick Mameli on bändis nüüdseks ainus asutajaliige, kuid just tema käe all salvestati klassikaline album “Testimony of the Ancients”, mille produtseeris legendaarne Scott Burns. Plaadil teeb kaasa ka Tony Choy, tolleaegne Cynicu bassimees ning esimene singel “Land of Tears” sai kõvasti tähelepanu MTV Headbanger’s Balli karmima muusika segmendis. Pestilence oli leidnud võrdväädse koha Atheisti, Cynicu ja Deathi kõrval kui üks algupärastest tehnilise ja progressiivse death metali bändidest. Seda perioodi vaadatakse ka kui loogilist teekonda järgmise plaadini “Spheres”, millel oli death metal juba sügavalt läbi põimitud jazz fusioni elementidega ja kus kasutatakse läbivalt eksootilist kitarrisüntesaatorit.

Pestilence’i maine oli kasvanud iga järgneva plaadiga, kuid sellega üheskoos arenesid eri suundades ka liikmete muusikalised eelistused ning aastal 1994 otsusti üheskoos pillid kotti panna. Mööduma pidi 16 aastat, et bänd jälle stuudiosse jõuaks ja “Resurrection Macabre” pani alguse bändi esimesele taasühinemisele. Sama perioodi lõppu kuulub ka “Obsideo”. Teise taasühinemise ajal salvestati “Hadeon” ning järgmiseks aastaks lubatakse järjekorras üheksandat plaati “Exitvm”.



SKILTRON

2004. aastal Buenos Aireses alustanud SKILTRON on Lõuna-Ameerika tuntuim folk-metal bänd. Sageda Euroopa festivalide külalisena on Skiltron pannud esimese Argentiina bändina jala maha Wackenis, Bloodstockil ning tuuritanud kogu maailmas. Viimast albumit tutvustasid nad 50 kontserdiga 20 erinevas riigis, käies Tallinas klubis Tapper ja jõudes viimaks otsapidi ka Jaapanisse.

Skiltroni esimene kolmelooline demo “Gathering the Clans” ilmus 2004. aastal ja nüüdseks välja antud viiele stuudioplaadile peaks kõikide eelduste kohaselt lisanduma tänavu ka kuues.




THARAPHITA

Tervelt 6 aastat on märkamatult möödunud Eesti esi-pagan-metal-bändi Tharaphita eelmisest esinemisest Hard Rock Laagris, kus esitleti ka seni viimast albumit “Ülestõus”. Selle ajaga on kogutud uusi ideid, kogemusi ja energiat, mida ollakse nüüd valmis publikusse paiskama. Sügisel juba 25.-t tegutsemisaastat tähistav bänd kannab Laagris lisaks vanale heale kraamile ette ka nii mõnegi uue loo.








HERALD

Herald on bänd, mis täidab Eesti muusikamaastikul tõelise, tõupuhta heavy-metali sektorit. Bändi kaasakiskuvad kontserdid, ehe ja omanäoline tämber ning mitmekihiline sõnum on edukalt köitnud nii kogenud kaelakangutajate kui ka nooremate traadimuusikasõprade tähelepanu.

2020. a tähistab Herald oma 20. juubelit uue albumiga, mis ilmub maikuus. Uuel albumil avaneb bänd muusikaliselt veelgi rohkem, olles arendanud nii lugude kirjutamist kui ka kaasanud bändi kõlapilti rikastavaid uusi instrumente.

2016. a andis bänd välja duubel-LP “Masin”, mis oli loogiline jätk aasta varem ilmunud CD-formaadis albumile, millega tähistati bändi 15. tegutsemisaastat.

Album sai väärika tunnustuse Eesti Muusikaauhindadel võites “Aasta Metalalbum 2015” tiitli.

2010. a ilmus Heraldil igati edukaks osutunud album “Gaia” järjena viis aastat varem ilmunud teedrajavale albumile “Heavy Metal Wakes The Beast”. Bänd on välja andnud mitmeid muusikavideosid, millest tuntumad on “Masin”, ”Amanita” ja “Meister”. Heraldi köitvad ning professionaalsed sõud pakuvad meelelahutust kõigile tõelistele rokisõpradele.



WOLFREDT

“Meloodiline kuid energiline, vaikne kuid vali post-grunge/post-rock. Nagu Pixies, kust laulja on vallandatud”
“Harvakuuldavalt vitaalne, on massiivset kumisevat kaunismüra ja habrast liigutavat ballaadlikkust.”
“Wolfredti jutustav kompositsioon juhatab läbi unistavate ballaadide järjepidevalt korduvate motiividega kitarrikaosesse ja vastupidi.”

Ühel päeval, aastal 2011 sai shoegaze/dreampop/indiebändide Dreamphish ja Pia Fraus trummar Margus Voolpriit aru, et temast peab saama Wolfredt. Ja see võttis ta sõnatuks. Esimesel, suuresti instrumentaalsel albumil “Lullabies to Vilhelmine” unustas ta isegi trummid, mille asemel toetasid süntesaatorivooge ja kitarrisõrmitsusi ning kohati sonicyouthilikke riffe elektroonilised biidid. Külaskäigud stuudiotesse, kus salvestasid Pia Fraus, Picnic või uus supergupp Jan Helsing jätkusid. Lisaks remiksis Wolfredt hulgaliselt teiste artistide muusikat (Pia Fraus, Galaktlan, Imandra Lake jt.). Kuni temast sai mitmepealine jõud.

Alates 2020ndast on Wolfredt neljaliikmeline bänd, mis demonstreeris oma uut jõulist saundi briti legendide OMD soojendajana Alexela Kontserdimajas.



THOU SHELL OF DEATH on majesteetlikku ambient black metalit viljelev kollektiiv, kelle omapäraselt minimalistlik lähenemine muusikale leiab väljundi etteastetel, mida kodumail just tihti ei juhtu aset leidma. Kui kuus aastat tagasi esineti Laagris täiendatud koosseisuga, siis seekord on rõhuasetus TSoD’i tuuma olemusel. Esitamisele tuleb suuresti kevadel Austria plaadifirma “Talheim Records” alt välja antud kauamängiva “Witchery” materjal.










HUNTA. Punkroki vaieldamatu võlu on otsekohesus ja kergus, millega meie igapäevaseid murekohti pehmeks mudimise asemel lõdva randmega nätaki! lapikuks lüüakse. Olgu selleks siis tusk, töötus ja viletsus või siis mõni argisem häda, kui näiteks loodus kutsub, kuid järts on nii pikk, et see ei saa lihtsalt kokkusattumus või juhus olla. Mõned punk-kooslused sünnivad sõna otseses mõttes liivakastist, mõned tulevad kokku täitsa meelega, et meie päev paremaks ja mõtted selgemaks lajatada.

“HUNTA on jõuk heidikutest ja kõrvalehüppajatest bändidest No-Big-Silence, Pedigree, The Sun, Goresoerd, Habemik ja krt teab veel kust…” räägib bänd ise. “Kui palju erinevat kraami kokku segada on tulemuseks tavaliseslt sitt… aga sitasurma ei ole veel keegi surnud… üks suri, aga see polnd õige sitt… let’s punk, lets roll, let’s dance… seda kõike eestlasele meelepärases kaheliitrises pudelis… või noh eesti keeles.”

Kes teab, see teab – Antikristus, Panen selle disko põlema jne, eksole. Teised saavad teadjateks, kuuljateks, nägijateks hiljemalt Hard Rock Laagris.

Hunta on:
Cram – laul; Tauk – kitarr; Taff – kitarr; Tom – bass; Mikk – trummid



PÖÖLOY GLÄÄNZ

Eelmise sajandi 89a. kohtusid päikeselisel Havail Aloha Beachil puhtjuhusliqlt neli, suhtliselt geniaalset, Mulgimaa meest (Kuusik, Pulk, Valme ja Sarv). Räägiti ja arutleti päevi ja öid ning olles taas kodutanumal, st. Viljandis, pandi alus ansamblile, mis sai veider/qmmaliselt hääldamatu nime PööLoY GLääNZ, stiililiselt hakati viljelema punk-rock-muusikat.

Möödusid aastad ja PööLoY GLääNZi nimeline poisslaps kord kosus, kord kidus – nagu elus ikka! Qjunes välja oma nn.”gläänz” stiil, vahetusid sõbrad ja võitluskaaslased (kroonikate ylestähenduste järgi on PG sõbrustanud 1989-2020, kas lyhemat või pikemat aega, tervelt 34 persooniga- sh. Lauri Sommer, Jaan Shaag, Andres Linnupuu, Janek Harik, Erki Pärnoja, Sander Udikas, Arles Kangus, Kalev Koidu, Olavi Kõrre) ja elu-olu paigad (nt. kelder, firmaruum, seltsimaja, noortevangla, veel üks kelder, kool, teater, tööstushoone, garaaž, kontoriruum), tehti reise ja tuure mööda Eestit, osaleti nii suurtel massiyritustel kui ka väikestel underground-pidudel. Ajapikku saabus aga väsimus ja tydimus sellest “sex, drinks and rock´n´roll” elustiilist ning bänd peitus 2000a. varjuderiigi kardinate taha. Aga, et loodus tyhja kohta ei salli, siis peagi oldi tagasi muusika-areenil, sedakorda sai peatuspaigax suvepealinn Pärnu. Vahetus ka sõpruskond ning seoses sellega toimus muudatus ka “toidusedelis”: põhirõhq hakati panema folk-rockile, garneeringux hakati kasutama “jätsu”, bossat ja muud isuäratavat/nauditavat.

2005a. pöörduti aga tagasi traadimuusika manu ning ka isikkooseisu värskendati noorte vihaste meestega, kes lisasid muusikasse uusi värskeid kõlavärve! Kohtumispaigax sai taas Viljandi. Iga elav organism aga areneb ja liigub (väidetavalt), nii ka PööLoY GLääNZ! Pärast mõningast mõttepausi, qs otsiti elu mõtet ja vastust kysimusele: „kas olla või mitte olla?“, Vastus oli: „Olla!”

Lisax rock-muusika käänulistel teedel kondamisele, käiaxe vaheldusex ka aqstilise muusika radadel matkamas ning siis saab meite järgi lausa tantsutralli lyya! Alates aegade algusest on PG loomingus kasutatud eesti autorite textimaterjali. Algupoole valdavalt Valner Valme sulest ilmunu ja hiljem juba pea täiesti Peeter Ora varamust. Lisaväärtust loovad Aavo Kubja ja Viktor Tsoi textid! Muusika autorix on valdavalt Meelis Sarv.

30. aasta vältel on antud yle 600 kontserti ning publiqt on rõõmustatud selliste igiroheliste löök-lauludega nagu nt. “Meil pole ideaalix pruunid särgid”, “Baby don´t cry”, „Ma helistan sulle kell6!“, “Tuleviqs keegi meid ei mäleta”, “Aheldatud klaasi”, “Väike tydruk katusekambris”, “Qu igatsus”, „Eesti muld ja Eesti syda“;”Lähen… ehk leian sealt armastust”, “Hei, Punapea”, „Armastus… või midagi muud“; Arutus”; „Piisab, piisab”; „Need, kes me kunagi ei ole” jne.