2002: HRC meeskond kohtub Vana-Vigalas seni üritusi läbi viinud tiimiga ning lüüakse käed ühise korraldamise asjus. Festival algab noorte bändide konkursiga ning peale selle piinarikka elamuse lõppemist algab esimene Laager. Kokku astub ühel laval üles 14 bändi, neist 5 piiri tagant. Paar päeva hiljem kodu poole suunduva publiku nägu näitab vaid üht: raske muusika sõbrad on maitse suhu saanud ning ootavad järgmiselt aastalt lisa!
2003: bändide nimekiri on paisunud 19 nimeni ja peaesinejana on uhkelt välja kuulutatud Antimatter Inglismaalt. Suure uuendusena viiakse üritus läbi kahel laval. Publiku hulk on peaaegu kahekordistunud ja tegemist pole enam lihtsalt külakontserdi või keskmisest suurema klubi-livega - õhus on festivali hõngu! Kui kõik tundub olevat valmis, et anda ürituse avapauk, keeldub töötamast A-lava elektriga varustav generaator. Ja seda nii järjekindlalt, et varem lõunal lavale astuma pidanud bändid alustavad alles õhtul ning mõned esinemised tuleb ümber planeerida järgmisele päevale. Korraldajad kannavad generaatori selle aasta musta nimekirja.
2004: arvestatav samm edasi peaesinejate vallas. Keskööl astub lavalaudadele tõusev täht Soome doom-metali taevas Swallow The Sun (kelle jaoks on see esimene väliskontsert üldse) ja festivalile paneb punkti death-metal legend Dismember (swe). Telklaager on hõivanud juba terve jalgpalliplatsi ning uudised Eestis traditsiooniliselt toimuvast roki- ja metalifestivalist hakkavad jõudma piiri taha. Generaator püüab jälle isetegevusega üllatada, kuid korraldajad on selleks valmis ning kuritahtlik algatus lämmatatakse juba eos.
2005: et peaesinejaks on suudetud meelitada Katatonia Rootsist, on selge, et festival on lapsekingadest välja astunud ning et nimekad artistid vajavad ka väärilist esindatust korralikul suurel laval. A- ja B-lava vangerdavad kohad ning jõekääru ehitatakse festivali vääriline muljetavaldav püüne. Kui Lord Belial (swe) on B-lavale astumas, hakkab valgustus pahaendeliselt vilkuma ja hääbuma. Generaator on otsustanud, et vajab piisavale kütusekogusele vaatamata just sel hetkel hooldamist. Generaatori omanik jätab naise haiglasse sünnitama ning kihutab Vana-Vigala suunas. Viiakse läbi kiirpuhastus ja juuksekarva otsas rippunud esinemine saab teoks. Käima lükatakse ka jätkupeod festivaliplatsi ligidal asuvas spordisaalis.
2006: Laagri esinejate nimekiri jahmatab ka korraldajaid endid! Black metal legend Satyricon (nor), müstiline Tiamat (swe), kaasakiskuv Deathstars (swe) ja armutult lammutav Decapitated (pol) on kõik nimed, mis kuuluvad raske muusika ladvikusse ja kui lisada veel lavadele kokku kogunenud kohaliku metali koorekiht, on pilt ütlemata ilus. Pole kahtlustki - Laagri näol on Euroopa mastaabis tegemist täiesti arvestatava väikefestivaliga, mida näitab ka piiri tagant korraldajate suunas tulev plaatide ja demode laviin. Toitlustus ja nännimüük koos erinevate atraktsioonidega katab juba terve kaubandusplatsi ja kohal on ka saunabuss.
2007: kordub eelmise aasta stsenaarium: Soilwork (swe), Cathedral (uk), Enslaved (nor), Vader (pol) ja Entwine (fin) on mitmeid eri stiile vääriliselt esindavad maailmanimed, mis terve platsitäie rahvast käima tõmbavad. Suure uuendusena on piiratud ja turvatud ka telkimisplats, muutes sealse elu-olu märksa tsiviliseeritumaks ning inimsõbralikumaks. Generaatorid on juba mitu aastat korralikult käitunud ja korraldajad otsustavad sõjakirve maha matta, säilitades siiski valvsuse. On loodud kõik eeldused selleks, et järgmise aasta Laager tuleks veelgi parem ja uhkem!
2008: peasinejaks on ei keegi muu, kui põhjanaabrite legendaarne Amorphis, kelle lugusid iga paberitega metallist omal ajal une pealt ümiseda suutis. Harjumuspäraselt on tuntud nimesid ka teistest stiilidest - Witchcraft (swe), Primordial (ire), Watain (swe) jne... Festival saab kiita eeskujuliku ja turvalise korra eest ning üritus möödub suuremate vahejuhtumiteta, küll aga lähevad poolteist tuhat raske muusika sõpra jälle koju, näol äraseletatud rahulolev ilme.
2009: masu on uuristanud tee iga inimese rahakotti ning Laagri korraldajad teevad taktikalise otsuse - parem korra eelarvest lähtuvatele võimalustele ausalt näkku vaadata kui valusalt kõrbeda ja teha festival ära tema tuntud headuses kuid jätkusuutlikult. Peaesinejad pole küll metalbändide Olümpose kõrgeim tipp, kuid eksootiline SepticFlesh, Trail of Tears, Blood Red Throne, Poisonblack jt. pole sugugi viletsate killast ja jätavad lammutamisruumi ka kodumaistele tugevatele tegijatele, kes sedapuhku Laagrit ilmestavad. Ei ole palju festivale, kus lisaks väljamaa tegijatele saab kõrvale nauda No-Big-Silencit ja Metsatölli, Loitsu ja Tharaphitat, Kosmikuid ning palju-palju teisi väga kõvasid tegijaid. HRL 2009 sai tehtud, hing on veel sees ning käes aasta 2010!